Kasside immuunpuudulikkuse viirus

Kasside immuunpuudulikkuse viirus (FIV) on kassidele sama, mis inimeste jaoks HIV. Sellega on nakatunud ligikaudu 1–5% kassidest. Kui kass on FIV-ga nakatunud, jääb see viirus tema organismi kogu ülejäänud eluks.

Mis on kasside immuunpuudulikkuse viirus?

Kasside immuunpuudulikkuse viirus (FIV) on kassidele sama, mis inimeste jaoks HIV. Oluline on märkida, et inimesed FIV-ga nakatuda ei saa. Seda viirust kannavad umbes 1–5% kassidest.

Kui kass on FIV-ga nakatunud, jääb see viirus tema organismi kogu ülejäänud eluks.

Kuidas FIV kasside seas levib?

FIV levib võitluse ja hammustamise käigus. Seda tuvastatakse sagedamini noortel steriliseerimata kassidel, kel on võimalus väljas ringi liikuda ja kes panevad paika oma territooriume.

See võib levida ka kontrollimata vere ülekannete tegemisel.

Mis juhtub, kui kass on nakatunud kasside immuunpuudulikkuse viirusega?

FIV areneb väga aeglaselt mitmeid aastaid, hävitades kassi vere valgelibled, mis tähendab, et kassi organism kaotab haiguste vastu võitlemise võime. Immuunsüsteemi nõrgenemisega suureneb vastuvõtlikkus teistele infektsioonidele ning levinud haigustest paranemine võtab kauem aega.

Millised on FIV-i sümptomid?

FIV-iga nakatunud kassipojal või kassil võib esineda mitmeid sümptomeid. Omanikuna peaksite ohumärgina võtma järgmist.

• Kaalukaotus
• Palavik
• Infektsioonid
• Kõhulahtisus
• Letargia

Nakatunud kassidel võivad areneda ka neuroloogilised haigused ja mõnda tüüpi vähid.

Kuidas saab FIV-i olemasolu kassil kindlaks teha?

Loomaarst teeb vereproovi abil kindlaks, kas teie kass või kassipoeg on FIV-iga nakatunud või mitte.

Kui kassil on FIV, kas siis tuleks kaaluda tema eutanaasiat?

FIV ei anna alust eutanaasiaks, kuid sellega nakatumise korral tuleb rakendada teatavaid ennetavaid tervishoiumeetmeid ja takistada kassidel vabalt ringi liikuda, et nad teisi kasse ei nakataks.

Kas kassi või kassipoega saab FIV-i vastu vaktsineerida?

Alates 2002. aastast on kasutusel kasside immuunpuudulikkuse viiruse vastane vaktsiin.

Vaktsineerimise kaalumisel tuleb arvestada sellega, et vaktsiine on erinevat liiki.

Täpsemalt – olemas on kaks vaktsiiniliiki: põhi- ja soovituslik vaktsiin. Kõik põhivaktsiinid tuleb teha igale kassipojale ja kassile nende elustiilist olenemata.

Põhivaktsiinid tehakse alltoodud haiguste vastu.

• Kassigripp – nii kasside herpesviirus (fHV) kui ka kasside kalitsiviirus (FCV).
• Kasside panleukopeenia viirus (FPV).
• Kasside leukeemia viirus (FeLV).

FIV-i vastane vaktsiin ei kuulu põhivaktsiinide kategooriasse, mis tähendab, et kõigile kassidele või kassipoegadele seda tegema ei pea. Soovitatavate vaktsiinide kategooriasse kuuluvad vaktsiinid teevad loomaarstid olenevalt kassi või kassipoegade elustiilist.

Kui te pole kindel, millised vaktsiinid te oma kassipojale tegema peaksite, ja soovite selle kohta lisateavet, pöörduge loomaarsti poole. Arst annab teile nõu, arvestades mitmesuguseid tegureid, näiteks seda, kas teie kass käib väljas ja kas ta puutub kokku teiste kassidega.

Mitu vaktsiinisüsti kassile või kassipojale tehakse?

FIV-i vastu vaktsineerimine hõlmab kolme süsti, mis tehakse kahe- kuni neljanädalase vahega.

Millal kassil FIV-i vastu kaitse tekib?

Kassipojal tekib kaitse alles pärast kolmanda süsti tegemist, mistõttu tuleks teda seni siseruumides pidada.

Kas FIV-i vastu vaktsineerimist peab hiljem kordama?

Kassipoega tuleb uuesti vaktsineerida aasta pärast teist süstimist ja edaspidi regulaarselt korra aastas. Loomaarst annab teile vaktsineerimisskeemi osas nõu ja teavitab teid korduvvaktsineerimise aja saabumisest.

Kui teile jääb midagi teie kassi või kassipoja vaktsineerimise vajadusega seoses arusaamatuks, küsige kindlasti loomaarstilt nõu.