Räägime kääbusšnautseritest

Tavalise šnautseri lõbu, energia ja vägevad näokarvad väikeses kuid energilises pakendis. Kääbusšnautseri karvane habe ja vurrud, suured kulmud ja volditud kõrvad on lisaks seltskondlikkusele, kohanemisvõimele ja intelligentsusele tema olulisimaid tunnusjooni. Kääbusšnautserite väike suurus tähendab, et nad võivad olla rahulolevad linnakoerad, kui nad saavad regulaarselt liikuda. See peresõbralik tõug võib elada peaaegu kõikjal – seni, kuni teie seal viibite.

Ametlik nimi: Kääbusšnautser

Muud nimed: Algselt tuntud kui karmikarvaline kääbuspinšer

Päritolu: Saksamaa

Mustvalge portree kahest maas lebavast kääbusšnautseri kutsikast

Süljevool		Soe ilm?
Karvaajamise intensiivsus		Kas sobib korteris elamiseks?
Energiatase (kõrge, madal, keskmine) *	Keskmine	Kas on peresõbralik lemmikloom?*
Kokkusobivus teiste lemmikloomadega		Kas võib üksinda jääda?*

* Soovitame mitte jätta lemmikloomi pikaks ajaks üksinda. Seltsiline aitab ära hoida emotsionaalset stressi ja destruktiivset käitumist. Soovituste saamiseks pidage nõu loomaarstiga.

Iga lemmikloom on erinev, isegi sama tõugu loomade korral; seda tõu üksikasjade ülevaadet tuleks võtta näitlikuna.

Õnneliku, terve ja hästi käituva lemmiklooma saamiseks soovitame lemmiklooma koolitada ja sotsialiseerida ning katta tema põhilised heaoluvajadused (ning sotsiaalsed ja käitumuslikud vajadused).

Lemmikloomi ei tohi kunagi jätta koos lapsega järelevalveta.

Lisateabe saamiseks võtke ühendust aretaja või loomaarstiga.

Kõik kodused lemmikloomad on suhtlejad ja eelistavad seltsi. Küll aga saab neid juba noorest east õpetada üksindusega toime tulema. Küsige selles osas abi ja nõu loomaararstilt või treenerilt.

30 cm - 35 cm Kõrgus

4 kg - 8 kg Kaal

30 cm - 35 cm Kõrgus

4 kg - 8 kg Kaal

Beebiiga	Sünnijärgsed 2 kuud
Kutsikaiga	2–10 kuud
Täiskasvanuiga	10 kuud kuni 8 aastat
Küps iga	8–12 aastat
Seenioriiga	Alates 12. aastast

Kääbusšnautser seisab härmas rohus ja vaatab otse kaamerasse

1/7

Kääbusšnautseri tutvustus

Kõik, mida tuleb tõu kohta teada

Hämmeldunud kulmud ja tihe habe annavad kääbusšnautserile silmapaistva vana härrasmehe välimuse isegi noorena – neil on lihtsalt puudu siidvest ja taskukell. Šnautserite perekonna väikseim liige jagab oma eripäraseid jooni ja paksu karmi karvkatet standardse ja suuršnautseri sortidega. Kuid kääbusšnautserite hõlpsasti kontrollitav suurus ja valvas iseloom, kohanemisvõime ning oskus teiste loomade ja lastega läbi saada, kui nad on muidugi treenitud, on muutnud nad veelgi populaarsemaks valikuks ja perede lemmikuks.

See jässakas väike koer sai alguse Saksamaal 19. sajandi lõpus, mil standardsed šnautserid ristati teiste, väiksemate tõugudega. Kääbusšnautserid on intelligentsed, elavad ja seltskondlikud ning suurepärased valvekoerad. Jah, te lugesite õigesti. Nende kalduvusel haukumisele, mida saab korrigeerida varajase treenimine abil, võivad olla oma eelised.

Kääbusšnautsereid tuleb regulaarselt välja viia. Mänguhimulisuse ja heas mõttes visa loomuse tõttu meeldib neile mängida ja trikke õppida.

Nende koerte rikkalik karv võib olla must, valge, must ja hõbedane või hallisegune. Nende karvkatte heas seisundis hoidmiseks vajavad kääbusšnautserid regulaarseid väljasõite professionaalse hooldaja juurde ja ka tavalist harjamist kodus – see on ideaalne vabandus kaisutamiseks.

2/7

Paar fakti kääbusšnautserite kohta

1. Jahiinstinkt

Kääbusšnautserid aretati algselt talukoerteks, kes püüdsid rotte ja muid kahjureid. Kui läheduses on väiksemaid loomi, on hea mõte (eriti väiksemate loomade puhul) hoida neid rihma otsas!

2. Populaarsuse võistlus

Ššš… ära räägi seda teistele, aga kääbusšnautser on šnautserite perekonna populaarseim liige. Võib-olla on see tema värvilisem karvkate või paremini hallatav suurus, kuid kääbusšnautser on Ameerika Kennelklubi viimase edetabeli järgi kolmest tõust selge lemmik.

3/7

Tõu ajalugu

Kääbusšnautser jagab oma pikkade vuntside ning kandilise lõua ja habemega välimust oma esivanema standardse šnautseriga. Kogu šnautserite perekonda iseloomustab habemega koon, mis annab tõule nime („Schnauze” tähendab saksa keeles koonu). Standardne suurus pärineb Saksamaalt 14. sajandist. Ta aretati talukoeraks, kes püüdis rotte ja muid kahjureid, ning teda tunti algselt karmikarvalise pinšerina.

Kääbusšnautser tekkis ristamise teel puudlite, ahvpinšerite, kääbuspinšerite või isegi foksterjerite ja šoti terjeritega – keegi pole päris kindel, kellega. Või miks. Kuigi selle koertekokteili täpne päritolu pole selge, teame seda, et kääbusšnautseri tõug pandi esmakordselt ametlikult kirja 1888. aastal Saksamaal ja teda näidati esmakordselt koertenäitusel eraldiseisva tõuna 1899. aastal. Sellest ajast on ta arenenud kaasaegseks pere lemmikuks.

4/7

Peast sabani

Kääbusšnautseri füüsilised omadused

1. Kõrvad

Kõrge asetusega V-kujulised ettepoole lontis kõrvad.

2. Nägu

Puhmas habe ja kulmud tumedate silmade ümber

3. Karvastik

Valge, must, must ja hõbedane või hallisegune karvkate.

4. Karv

Kahekihiline karv: karm pealiskarv ja pehme aluskarv.

5. Saba

Kikkis mõõgakujuline saba, mida võib sageli näha lippumas

Must kääbusšnautser kõnnib mööda muruväljakut

5/7

Asjad, millele tähelepanu pöörata

Siin on mõned huvitavad faktid kääbusšnautseri kohta alates tõu eriomastest tunnustest kuni üldise tervise ülevaateni

Heas vormis püsimine

Isegi kui nad on üldiselt tugevad koerad, on siiski mõned tervisehädad, millele kääbusšnautserid võivad olla altid, näiteks teatud silmahaigused, sealhulgas – üliharva – kaasasündinud katarakt, mis võib areneda välja hilisemas elus. Regulaarsed kontrollid loomaarsti juures tagavad, et teie kääbusšnautser püsib tippvormis ja kõik tervisemured avastatakse ning ravitakse kiiresti.

Tervislik toit, tervem koer

Kutsikas

Täiskasvanud

Eakas

Kääbusšnautserile toidu valimisel tuleb arvestada paljude teguritega: koera vanus, elustiil, aktiivsustase, füsioloogiline seisund ja tervis, sealhulgas võimalikud haigused või tundlikkused. Toit annab koera elutähtsate funktsioonide tarbeks energiat ja terviklik toidusedel peaks sisaldama tasakaalustatud toitaineid, et vältida koera toidus puudujääke või ülemäärast hulka, mis mõlemad võivad avaldada koerale kahjulikku mõju. Hea korrapärase urineerimise toetamiseks peab alati olema kättesaadav puhas ja värske joogivesi. Kuuma ilmaga ja eriti õues liikudes võtke koera sagedaste joogipauside jaoks vett kaasa. Järgmised soovitused on mõeldud tervetele loomadele. Kui teie koeral on terviseprobleeme, pidage nõu loomaarstiga, kes määrab spetsiaalse veterinaarse dieedi.
Kääbusšnautseri kutsika energia-, valgu-, mineraalainete ja vitamiinivajadus on palju suurem kui täiskasvanud koeral. Ta vajab energiat ja toitaineid oma keha töös hoidmiseks, aga ka selle kasvatamiseks ja tugevdamiseks. Kuni 10-kuuseks saamiseni areneb kääbusšnautseri kutsika immuunsüsteem järkjärgult. Antioksüdantide kompleks, sealhulgas E-vitamiin, võib aidata toetada tema loomulikku kaitsevõimet sel suurte muutuste, avastuste ja uute kokkupuudete ajal. Ka tema seedefunktsioonid erinevad täiskasvanud kääbusšnautseri omadest: tema seedesüsteem ei ole veel küps, seega on oluline pakkuda hästi seeditavaid valke, mida saab tõhusalt omandada. Prebiootikumid, nagu frukto-oligosahhariidid, toetavad seedesüsteemi tervist, aidates tasakaalustada soolestiku mikrofloorat, mille tulemuseks on head väljaheited.
Samamoodi on kutsika hambad – alustades piimahammastest ehk esimestest hammastest ja jätkates jäävhammastega – oluline tegur, mida tuleb krõbina suuruse, kuju ja kõvaduse valimisel arvestada. See intensiivne kasvufaas tähendab ka suurt energiavajadust, seega peab toit olema kõrge energiasisaldusega (väljendatuna Kcal/100g toidu kohta), ning ka kõigi teiste toitainete kontsentratsioonid on spetsiaalses kasvutoidusedelis tavapärasest kõrgemad. Soovitatav on jagada päevakogus kolmeks toidukorraks kuni kutsika kuuekuuseks saamiseni ja seejärel minna üle kahele toidukorrale päevas.

Täiskasvanud kääbusšnautserite peamised toitumiseesmärgid on järgmised:
Ideaalse kehakaalu hoidmine hästiseeditavate koostisosade ja mõistlikul tasemel rasvasisaldusega.
Hea tervise ning ilusa naha ja karvkatte säilitamine asendamatute rasvhapete (eriti EPA-DHA), asendamatute aminohapete ja B-vitamiiniga rikastatud lisanditega.
Täiskasvanueas võivad väikest tõugu koertel ilmneda suu- ja hambahaigused, täpsemalt hambakatu ja hambakivi tekkimine. Kääbusšnautseri hambad ja lõug vajavad palju kaitset. Krõbinakuju ja närimist soodustav tekstuur võivad aidata aeglustada hambakatu teket ning kaltsiumkelaati sisaldav koostis võib aidata vähendada hambakivi moodustumist, aidates seega toetada igapäevast suuhügieen. Väikest tõugu koerad on hästi tuntud valiva sööjana. Nende isu stimuleerivad eksklusiivne koostis ja lõhna- ning maitseained ning samuti krõbinate suurus ja spetsiaalne struktuur. Väikest tõugu koertel võivad tekkida kusekivid, mille vältimiseks soovitatakse toitu, mis toetab tervislikku kuseteede süsteemi.
Peamiselt toas elavate kääbusšnautserite puhul aitavad hästi seeditavad valgud, sobiv kiudainesisaldus ja väga kvaliteetsed süsivesikute allikad, mis aitavad vähendada väljaheidete lõhna ja mahtu. Kuna tubane elustiil tähendab sageli vähem liikumist, võib kohandatud kalorisisaldus, mis vastab vähenenud energiavajadusele, ja toit, mis sisaldab rasvade ainevahetust soodustavat L-karnitiini, aidata säilitada ideaalset kaalu. Oluline on vältida inimtoidu või rasvaste suupistete andmist. Premeerige teda pigem igapäevasest toidukogusest võetud krõbinatega ja järgige rangelt pakendile märgitud toitmisjuhiseid, et vältida liigset kaalukasvu.

Pärast 8-aastaseks saamist hakkavad kääbusšnautseritel ilmnema esimesed vananemise tunnused. Antioksüdantidega rikastatud koostis aitab säilitada koerte elujõudu ja kohandatud fosforisisaldus toetab nende neerusüsteemi. Vananemisega kaasnevad ka muutused seedimises ja erilised toitumisvajadused, seega peaks vanemate kääbusšnautserite toit olema järgmine:
Suurem C- ja E-vitamiini sisaldus. Need toitained on antioksüdandid, mis kaitsevad keha vananemisega seotud oksüdatiivse stressi kahjulike mõjude eest.
Kvaliteetne valk. Vastupidiselt laialt levinud väärarusaamale on toidu valgusisalduse vähendamisest neerupuudulikkuse piiramisel vähe kasu. Lisaks on vanemad koerad toiduvalgu kasutamisel noortest koertest vähem efektiivsed. Fosforisisalduse vähendamine on hea moodus neerufunktsiooni järkjärgulise halvenemise pidurdamiseks.
Suurem mikroelementide (raua, vase, tsingi ja mangaani) osakaal aitab säilitada naha ja karva head seisundit.
Suurem kogus polüküllastumata rasvhappeid aitab säilitada karvkatte kvaliteeti. Koera organism toodab tavaliselt neid rasvhappeid ise, kuid vananemine võib seda füsioloogilist protsessi mõjutada.
Vananedes kannatavad koerad üha enam hambaprobleemide all. Selleks, et nad sööksid jätkuvalt piisavas koguses, peab krõbinate kuju, suurus ja kõvadus vastama nende lõualuu kujule.

Kääbusšnautser tabatud keset hüpet, joostes läbi lehtede

6/7

Kääbusšnautseri eest hoolitsemine

Karvastiku hoolduse, treenimise ja liikumise nipid

Harjamine iga paari päeva tagant ja professionaalses karvahoolduses käik iga 5–8 nädala tagant hoiab kääbusšnautserite ' paksu topeltkatet – karmi pealiskarva ja pehmet aluskarva – parima välimuse juures. Kuigi koerad ise ei pruugi sellega nõus olla, on igakuine vanniskäik hea mõte, nagu ka regulaarne küünte lõikamine. Kääbusšnautserid vajavad korralikku liikumist ja naudivad mitmekesisust: regulaarsed jalutuskäigud, jooksud kinnises ruumis või elavad mängud vaimseks stimuleerimiseks. Kääbusšnautsereid on lihtne treenida. See peab lihtsalt olema lõbus ja huvitav, et neil igav ei hakkaks. Kutsikakooli tunnid on head ka sotsialiseerimiseks.

7/7