Täiskasvanud koerte sotsialiseerimine
Kahjuks ei sotsialiseerita kõiki koeri kutsikana piisavalt.
Võib-olla võtsite endale näiteks vanema koera, keda on alati toas hoitud, või oli teie kutsikas noorena maailmaga tutvumiseks liiga haige. Võib-olla pidite isegi koos kutsikaga toas isolatsioonis püsima.
Kui teie koer mis tahes põhjusel selle varajase sotsialiseerimisaja mööda laseb, on talle hiljem uute olukordade tutvustamine juba raskem. Aga see on kindlasti võimalik, kui olete kannatlik ning võtate asju aeglaselt ja rahulikult.
Koerte sotsiaalne ärevus
Kui teie koer on teiste koerte läheduses ärev või agressiivne ja näiteks haugub või üritab põgeneda, võib see tähendada seda, et teda tuleks sotsialiseerida.
Võite märgata, et uued käitumisviisid arenevad välja aja jooksul või tekivad siis, kui rutiinis leiavad aset mingid muudatused. Pandeemia ajal võetud koer on harjunud sellega, et te olete kogu aeg tema läheduses, ja võib tunda üksindusahistust, kui ta üksi jäetakse. Kuna ta on palju aega toas veetnud, võib ta ka teiste koerte suhtes kartlik olla. Lugege koerte üksindusahistuse kohta lähemalt
siit.
Kuidas vanemat koera sotsialiseerida
Täiskasvanud koera sotsialiseerimisel tuleb realistlik olla. Kui ta kutsikana paljust ilma jäi, alustab ta keerulisemalt positsioonilt ja teil ei pruugi õnnestuda teda kõigi olukordadega harjutada.
Sõltuvalt koera taustast võib teie eesmärk olla pakkuda talle lihtsalt piisavalt stiimuleid, et ta tunneks end ohutult ja turvaliselt just tema enda keskkonnas, mitte tingimata kogu maailmas.
Põhiline, mida meeles tuleb pidada, on see, et vanemat koera ei tohi tagant kiirustada. Ta ei suuda uusi kogemusi nii hästi omaks võtta kui kutsikas, nii et tegutsege talle sobivas tempos.
Samuti peaksite arvesse võtma võimalikke valusid (nt artriit) või vaimseid häireid, mille tõttu tal on raskem sotsialiseeruda. Rääkige kindlasti ka loomaarstiga, kes oskab teile nõu anda.
Parim viis on alustada keskkonnas, kus koer end juba mugavalt tunneb, ja liikuda sealt tasapisi edasi. Näiteks kui soovite koerale oma sõpru ja pere tutvustada, laske neil rahulikult ühekaupa rihma otsas olevale koerale läheneda ning temaga vaikselt ja rahulikult rääkida. Las nad annavad koerale mänguasju ja kui koer ärevaks muutub, võib lõpetada ja teinekord uuesti proovida. Sotsialiseerumine tuleb positiivsel noodil lõpetada, nii et varuge kindlasti mänguasju ja maiustusi.
Julgustamine, positiivsus ja kannatlikkus on koera sotsialiseerimisel väga olulised – nagu ka preemiad! Kui koer edusamme teeb või oma hirme ületab, pakkuge talle alati rohkelt kiitust ja tema lemmikmänguasja või -maiustust. Pidage aga meeles, et maiustuste hulk peaks kontrolli alla jääma, ja vähendage nende arvelt põhitoidu portsjonite suurust.
Täiskasvanud koera sotsialiseerimine võib võtta päris kaua ja võib esineda ka tagasilööke. Ärge aga muretsege, sest pikas plaanis on see nii teie enda kui ka teie koera jaoks seda vaeva väärt. Konsulteerige alati oma loomaarstiga, sest tema oskab kõige paremini teile kutsika või koera sotsialiseerimise osas nõu anda.
